“Kirjutama ei saa õppida, kui inimene ei loe”, “Hästi kirjutamiseks ei piisa sellest, kui öelda, et “kirjuta hästi”” on mõned mõtted, mis õpilastele Kersti Lepajõe 6. mai loengust meelde jäid.

Kersti Lepajõe rääkis õpilastele nii sellest, kuidas kirjutamisoskust arendada, mida eesti keele riigieksamiks valmistumisel silmas pidada kui ka normkeelsest eneseväljendusoskusest. Ta rõhutas, et kirjutamisoskus kaob niipea, kui enam ei kirjutata, et kirjutamisoskus on õpitav, arendatav ja et õpilased peaksid kasutama iga võimalust, mida kool kirjutamiseks pakub.

Eesti keele riigieksamist kõneledes selgitas ta arvutiga ja käsitsi tehtava eksami erinevust, rõhutas eksamiks sobiva strateegia valimise tähtsust ja ka seda, et eesti keele riigieksam ei näita selle sooritaja tegelikku keeleoskuse taset. Praeguse eesti keele riigieksamiga ei kontrollita ju ei kuulamis- ega kõnelemisoskust.

Õpilased ütlesid, et neile meeldis enim see, et Lepajõe rääkis oma kogemustest nii eksamitööde parandaja, teadustööde ja kõnede kirjutaja kui õpetajana. Õpilastele meeldis, kuidas Lepajõe seletas, miks on vaja lugeda häid tekste ja kuidas see arendab mitte ainult sõnavara, vaid ka kujundlikku mõtlemist.

Et meie kooli G1.b ja c klassi õpilased osalesid sel aastal ka e-katseeksamil, oli neile huvitav teada, kuidas arvutiga tehtud eksami hindamine erineb käsiti kirjutatud eksami hindamisest.

Loengu lõpus tehti Kersti Lepajõega läbi argumendiülesanne.

Kersti Jürgenson