Sel sügisel on ühisgümnaasiumi õpilastel olnud võimalik mitu korda aimu saada, mida tähendab Tallinna Ülikoolis hispaania filoloogia erialal õppimine.
10. novembril käisin õpetajana vaatlemas TLÜ hispaania kultuuri lektori ja erialajuhi Merilin Kotta ning hispanistika lektori Guillem Castañar Rubio loenguid-seminare. 11. novembril said 2.d õpilased Rebeka Kask ja Grete Aljas varjutada TLÜ hispaania filoloogia teise aasta tudengeid ning 18. novembril rääkis Merilin Kotta ühisgümnaasiumi nii 2. kui 3. aasta hispaania keele õpilastele, mida endast kujutab õppimine hispaania filoloogia erialal, kuidas valmistuda sellele erialale sisseastumiseks ning missugune on õppekorraldus.
Rebeka Kase sõnul oli tudengivarjutamise kogemus veelgi toredam, kui nad olid oodanud.
Üliõpilased, kellele nad tudengivarjud olid, tutvustasid neile maja ülikoolielu. Meie õpilased said teada palju uut Tallinna Ülikooli õppekorralduse ja sisseastumise kohta ning toredatest tegevustest, mida ülikool pakub.
Nii tudengivarjude kui õppekäigul oslejate tagasiside oli, et kohe oli märgata, kui toetav on ülikool oma õpilaste suhtes. Mõlemal korral saadi aimu, kui lai ja huvitav võib olla mõni aine, millest varem ei teatud, ja kui palju häid võimalusi ülikool eluks annab. Kuigi teati, et filoloogias õpitakse mitte ainult keelt, vaid Hispaania ajalugu, ühiskonda ja kultuuri, oli õpilaste jaoks üllatav see, kui erinevate nurkade alt võib üliõpilane mingit teemat uurida: alates sellest, kuidas on hispaania keelest eesti keelde tõlgitud teatud sõnu või väljendeid, kuni selleni, et uurida erinevaid kultuuri aspekte, alates filmikunstist kuni jalgpallini. Õpilased sõnasid, et nüüd ollakse oma erialavalikus palju kindlamad.
Õppekäigu üks osa oli Kai haridusprogrammis osalemine. Külastasime Sirje Runge isikunäitust “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”. Õpilased ütlesid, et eriti huvitav oli, kuidas Laura Arum-Lääts avas maalide tausta ja tähendusi, aktiivülesanded aitasid näha abstraktseid maale uue nurga alt ja pärast haridusprogrammi ei tea nad mitte ainult Sirje Rungest kui kunstnikust ja õppejõust rohkem, vaid vaatavad igasusgust abstraktset kunsti uue pilguga.
Õpilaste sõnul oli õppekäik vajalik, sest klassiruumist väljaspool õppimine on ühest küljest vaheldus, aga see avardab silmaringi, aitab luua seoseid varem õpituga ning tekitab huvi aine vastu.
Kersti Jürgenson, kirjanduse, eesti ja hispaania keele õpetaja
