PÜHAPÄEV
Kohale jõudes tuli minu pere meile järgi. Sõitsime u tund aega, mil jõudsime lõpuks Alari vahetuspere kodu juurde. Alari läks sealt edasi Fabioga. Meie aga jätkasime teed oma koju. Kohalejõudes olin ma nii hämmastunud. Kui ilus ja vinge maja. Tagahoov on täis puid, ümberringi on rohelisus. Nagu filmis. Sõime koos pastat, ning siis andsin neile üle kingi, mille olin Eestist kaasa võtnud. Sellega jäid nad väga rahule. Pärast puhkasime pisut, sest olin magamata seoses väga varaku lennuga. Lõpuks sättisime end valmis ning läksime Aurora ja tema sõpradega ranna äärde kõndima, kus ta näitas mulle erinevaid ranna baare. Sealt läksime edasi pitsat sööma. See oli jumalik. Lisaks olid tema sõbrad väga toredad. Peale seda, võttis Aurora isa meid peale ning sõitsime tema poisi vanemate korraldatud auto võistlust vaatama. Hinnati auto helisüsteemi selle võimsust. Algul oli igav, aga lõpuks hakkas asi täitsa lõbusaks muutuma. Koju jõudsime peale keskööd. Tunne oli, nagu oleks juba seal olnud 2 nädalat, aga tglt oli tegu alles esimese päevaga/õhtuga. Kuna väsimus oli suur siis jäin pea kohe kui voodisse jõudsin magama.
ESMASPÄEV
Äratus oli kell 6 hommikul. Kui olime valmis sõidutati meid bussile ja sõitsime Castellanetasse, kus kool asus. Bussi sõit oli päris pikk. Kohale jõudes läksime bakery'sse, et hommikusööki osta. Ostsime šokolaadi croissanti. See viis keele alla. Siis suundusime kooli. Esimene tund oli neil inglise keel, kus mulle ja Alarile tehti ekskursioon kooli peal. Aurora klassikaaslased olid ääretult toredad ja armsad. Sealt edasi läks aga vaiksemaks, kuna itaalia keelt ei oska, ei saanud ka tundidest kuidagi osa võtta. Ükshetk tuli üks tüdruk klassi uudisega, et kooli on sisse jooksnud kass. Läksime teda siis vaatama, vaba tunni ajal. Mõne hetke pärast oli aga see kass kastis, ja minu ja Aurora toolide vahel klassis. Enne viimast tundi tuldi talle järgi. Kui koolipäev lõpuks lõpule jõudis, olin jõhkralt näljas. Tuli välja et neil ei ole koolilõunat. Järgmine kord kavatsen hommikul ikka mõnuga süüa. Siis sõitsime bussiga tagasi koju. Sõiduajal võitlesin unega, et jumala eest magama ei jääks. Kodus ootas meid kõrvitsa lasanje mis maitses nii hästi. Pärast seda otsustasin teha väikse uinaku. Ärkasin sellepeale kui Aurora mu uksele koputas et mind üles äratada. Ma kartsin juba, et olen sissemaganud ja jääme bussist maha. Õnneks jõudsin tagasi maa peale ja hakkasin ss ennast sättima. Õhtul käisime castellaneta linnas ringi. Nägin igasugu kauneid kohti. Õhtustasime kebabi putkas mis oli üli maitsev. Koju jõudes uinusin kohe, kui pea patja puutus.
TEISIPÄEV:
hommikul oli kuidagi jube raske üles saada. Panin seeliku selga, pesin hambad, tegin soengu ning suundusin alla korrusele, et hommikust süüa. Sellel korral oli meil söögiks itaalia sai koor moosiga, šokolaadi croissant ja šokolaadi küpsised. Paremat hommikusööki poleks paluda saanud. Ja need küpsised, võiksin neid elu lõpuni süüa. Peale seda sõitsime jälle bussi peale ja sealt edasi kooli. Koolis õppisin väga palju erinevaid väljendeid ja lauseid Itaalia keeles ning õpetasin klassile ka pisut eesti keelt. Järgmine oli matemaatika, kus nad õppisid funktsioone. Tuli välja et nad õpivad seda nii algusest, et teema oli liiga kerge, et mina sellest aru saaks. Siis algas prantsuse keel. Mõtlesin et, oh, käisin ju aasta algul Prantsusmaal vahetusõpilasena, et küll hakkama saan. Minu kahjuks on nemad siin seda keelt juba päris pikalt õppinud ja kordades kordades pädevamad kui mina. Viimane tund oli ökonoomika. Kõige igavam tund üldse. Peale kooli läksime me teise bussipeatusesse, et me ei peaks trügima bussi, istekohta saada. Kodus ootas meid pasta carbonara. Taaskord oli toit imeline. Ei kujuta ette, kuidas ma oma koolitoidu peale tagasi lähen. Kui söödud oli, oli kõigil omad tegemised. Kes koristas, kes magas. Mina vaatasin filmi. Jõudsin ära vaadata 2 filmi ning siis hakkasime jälle sättima, et välja minna. Enne seda oli ema meile teinud õhtusöögiks itaalia traditsioonilist pastat. Kõhud täis, suundusime ühte baari, kus nautisime seltskonda ja oma jooke. Pärast jalutasime lihtsalt ringi ja naersime. Auroral on tõesti toredad sõbrad. Seekord jõudsime koju enne 12st, mis oli hea, sest ma olin juba üsna väsinud. Koju jõudes vaatasin mõned videod Eesti suunamudijatelt, et mitte eesti keelt unustada😂 ja siis ma uinusin.
KOLMAPÄEV:
Kolmapäev algas samamoodi nagu iga eelnev päev on alanud. Seekord tegin koolis ajaloo tunnitööd kaasa. Kasutasin translatet ja sain prantsuse revolutsiooni kohta targemaks. Peale kooli sõime kodus lõunat. Otsustasin enne pesus käia, kui välja lähme. Õhtul tutvustasime itaallastele eesti kultuuri ning see jäi nii neile kui ka meile väga eredalt meelde.
NELJAPÄEV:
Hommikul sain varem valmis kui muidu ning sain hommikusööki kauem nautida. Kooli meil seekord polnud vaid käisime ekskursioonil Castellaneta linna peal. Linn nägi päeva valgusega kordades parem välja ning sain palju pilte galeriisse juurde. Peale turistide mängimist köisimr läbi politseijaoskonnast, sest tuli välja, et Aurora planeerib Castellanets koolide vahel ühist streiki Gaza puhul. Seepärast pidi läbi rääkimised tegma politseiga. Koju läksime hilisema bussiga. Kuna ilm oli ilus kõndisime bussipeatusest koju jala. Kodus ootas meid jälle lõuna. Seekord, minu üllatuseks, sõime kartulit ja liha. Väga hea oli vahelduseks eesti toidu lähedast toitu süüa. Siis tegin ma väikse uinaku. Pärast sõime õhtuks pitsat ning joonistasime plakateid homseks streigiks.
REEDE:
Hommikul magasin sisse, kuna plakatite tegemine venis pikale. Õnneks läks teistel kauem😆. Kooli jõudes kogunesime kooli ette ja alustasime streigiga. Terve aja olin empsiga kõnes, sest jube oli. No eestlased pole ikka üldse selliseks asjaks loodud. Kõndisime Castellaneta parlamendi (vist) ette. Natukese aja pärast tuli hoonest välja mees. Ta oli, kui õigesse aru sain, linnapea vms. Ta pidas kõne ja pärast seda läksime me majja sisse. Istusime mingisse koosoleku ruumi maha ja siis hakkasid kõned. Kõne pidasid nii töötajad, õpetajad kui ka õpilased. Aru ma küll ei saanud midagi, aga tundus et see oli midagi võimast, sest kõik noogutasid ja plaksutasid. Eks ma siis plaksutasin ka. Sellel päeval oli ääretult külm ning ainus asi mis mu peas käis, oli see, et ruumis oli soe. Pärast läksime sushit sööma. Tellisime kokku üle 67 taldriku. Kõht pidi lõhkema, aga vähemalt oli see maitsev ja seltskond ülimalt meeldiv. Sain kõigele lisaks veel uue sõbra. Castellaneta Marinasse jõudes oli seal palju soojem. Jalutasime koju ja rääkisime Auroraga pikalt maast ja ilmast. Kodus puhkasime päevast ja koolinädalast.
LAUPÄEV:
algul oli plaan minna ööbima Materasse. Sinna teel läks aga auto katki ning väike reis jäi kahjuks ära. See eest aga oli meil siiski ääretult tore päev ja õhtu. Käisime Castellanetas ringi, nautisime sööki ja kooki. Sain tuttavaks uute Aurora sõpradega. Tal on tõepoolest nii toredad sõbrad. Nii õnnelik et sain nendega tuttavaks. Pärast läksime mingisse mängu nurka, kus sai erinevaid mänge mängida, nt korvpalli, lauahokit, laua jalgpalli jne. Koju jõudsime alles ühe paiku. Jäin õhtuga ääretult rahule ja ei unusta seda küll pikalt.
PÜHAPÄEV:
Sellel hommikul sain rahulikult chillata. Sõin hommikusöögi ära ja läksib oma tuppa kättemaksukontorit vaatama. Vahepeal aitasin klassiõel oma esitlust teha, sest tuleb välja, et ma oskan esitlusi hästi kujundada. Selleks ajaks oli lõunasöök juba valmis saanud ning hakkasime sööma. Toiduks oli klassikaline pasta bolonage. Pärast seda nagu alati oli lõunauinaku aeg. Õhtul me välja ei läinud vaid tegime filmiõhtu. Vahetus ema oli meile selleks teinud pitsat ja võikusid ning Aurora oli kodust toonud projektori, et luua kino vibe. Film oli mega hea. Pärast istusime veel natuke köögis kuniks külalised koju läksid ja siis sättisime ka endid magama.
ESMASPÄEV:
Jah, ma magasin sisse. Õnneks oli mu aju minu poolt tollel hommikul, et suutsin mingi kannatava outfiti selga panna. Enne kooli ostsime lõunaks kaasa crossanti ja siis juba kooli. Esmaspäeval oli koolipäev kuidagi eriti veniv ja raske. Istusin lihtsalt tunnis ja võitlesin unega nagu mul juba kombeks on. Ükshetk liitus minuga ka Alari ja siis olime me juba kahekesi uinuvad kaunitarid. Peale kooli käisime poes ja ostsin endale pisut energia snäkke, et kooli kaasa võtts, sest see nädal on neil eriti pikad päevad. Koju jõudes oli söögiks torteliinid. Need maitsesid täpselt nagu pelmeenid, lihtsalt et tomatipasta oli peale visatud. Ma arvan et see on üks mu lemmikutest pastadest mida siin olles söönud olen. Kõht head ja paremat täis, oli aeg taas uinakuks. Seekord see väga välja ei tulnud sest uni otsustas mind mitte külastada, ehk hakkasin et sättima varem. Tegin lokid pähe, meigi näkku, outfit selga ja teel Castellanetasse me olimegi. Õhtul olime koos Alari ja Fabioga. Väga tore õhtu oli. Koju jõudsime natuke enne 12st. Võtsin meigi ruttu maha, pesin hambad ja tõmbasin teki alla.
TEISIPÄEV:
Ma tegin seda taas. Magasin sisse ja seekord lausa nii et ma ei ärganud ka nende koputamise peale. Lisaks suutis mu säär öösel krampi minna nii et tuiasin kiiruga toas ringi nagu puujalg oleks all olnud. Õnneks tänu eelneval õhtul tehtud lokidele ei pidanud ma muud tegema, kui lih riidesse panema, hambad pesema ja alla tõmbama, et jõuaks ikka hommikust süüa. Võtsin kaasa esmaspäeval ostetud šokolaadi, et oleks rohkem energiat, kõrvaklapid, et saaks rahumeeli tundide ajal tiksuda. Seekord tegin pisut eesti kooli töid ja siis saime õpetajalt loa, et võime Alariga kooli ajal väljas käia. Tuli välja et meie majutajad olid õpetajale kõik ära rääkunud, kuidas see kool on kui vangla. See aga meid ei heidutanud ja läksime kohvikusse tiksuma. Pärast tulime kooli tagasi ja ootasime kuni teistel tund läbi saab. Siis suundusime koju. Sinna jõudes olin surm väsinud. Sõin lõuna ära ja läksin kohe magama. Pärast sõime õhtust ja tegime väikse jalutuskäigu Castellaneta Marina peal. Tee peal võtsime ka gelatot. Nii suus sulavat jäätist pole ma kunagi söönud
KOLMAPÄEV:
See päev oli meil ekskursioon Barisse. Sõitsime rongiga sinna ja nautisime pisut teist kultuuri. Bari oli kordades kenam kui Castellaneta. Käisime starbucksis kohvitamas, kirikus, mere ääres, poodides ja lõpetasime Macis. Kahjuks olime me seal nii lühikest aega, et linna väga avastada ei saanud. Õhtul kodus olles parandasin meie kooli ja Eesti riigi esitlusi sest järgmine päev pidime neid esitama. Pärast seda läksime sõpradega pitsat sööma.
NELJAPÄEV:
Sellel hommikul ei suutnud ma ära otsustada mida selga panna, ehk kaotasin lihtsalt aega. Õnneks see mis selga lõpuks sai polnud jube. Koolis 1. tunni ajal tegin oma matemaatikat, siis oli esitluste aeg. Lisaks slide showdele pidime esitama ka kõne itaalia keeles. See hirmutas mind kõige rohkem, aga teiste sõnul, tuli see mul hästi välja. Siis läksime Alriga lõunat pidama. Ostsime supermarketist söögi. Mina võtsin piima ja müsli, tema pasta, ning suundusime kohvikusse istuma kus saime sooja joogi kõrvale tellida. Kooli tagasi jõudes saime kätte oma tunnistused selle Erasmus+ projekti kohta. Lisaks oli Rose meile kingiks teinud koti, meie pildiga. Meie Alariga siis enam tundi ei läinud sest meie majutajad harjutasid miskit aulas, ehk chillasime niisama toolidel. Koolipäeva lõpuks küsisime sealselt korrapidajalt et kas me tohime kooli kella lasta ise. Saime vastuseks väga rõõmsa jah'i. Viimane koolipäev itaalias sai punkti väga armsalt ja meeldejäävalt. Pärast läksime sushit sööma ja siis koju. Kuna Aurora oli külma saanud siis välja me see õhtu ei läinud.
REEDE:
Ma väärin aplausi. Ma ärkasin äratuse peale. Võimalik, et eelmine õhtu varem magama saamine aitas kaasa, aga siiski. Kuna Aurora oli haige, siis täna ta meiega hommikul ei tulnud. See aga ei heidutanud mind, sest tundsin end juba nii pereliikmena et see, et mina kooli sõidan tuli juba nii loomulikult. Reedel sõitsime Tarantosse. See päev oli minu "majutajaks" Charlotte. Taranto oli ääretult ilus, sõime seal hilist hommikusööki ja pärast nautisime sooja ilma ilusas kohas. Charlotte otsustas teha nabaneedi nii et supportisime teda kogu kambaga ukse taga. Pärast seda sõima lõunat poke kausis. Uskumatu, kui hea üks söök olla saab. See riis, kana, lõhe, kastmed, kõik oli perfektne. Ning seltskonnast ei hakka rääkimagi. Võrratud inimesed. Tagasi Castellaneta Marinasse jõudes rääkisin Aurorale oma imelisest päevast ning kodus möllasime nagu oleksime taas väiksed lapsed. Hakkasin sellel päeval pikalt mõtlema, kui vedanud mul on et endale sellise pere ja sellised sõbrad siit sain. Olen mega tänulik neile iga hetke eest. Nagu kombeks, tegime väikse puhke hetke, enne kui hakkasime kotte pakkima. Järgmiseks asukohaks oli Matera. Olin pilte vaadanud, kui ilus see linn on, aga kunagi poleks suutnud uskuda midagi sellist. See on üks pea kaunimatest piltidest, mida minu silmad on näinud. Nii palju küsimusi, nii palju teooriaid. Lisaks sain teada, et see on linn, kus on filmitud James Bond. Koju jõudsime natuke enne 01.00'i. Pesin kohe hambad ja näo, ning soovisin kõigile head und, sest kell oli palju, väsimus tappis ja energia oli täitsa otsas.
LAUPÄEV:
Laupäeva hommikul läksime hommikust välja sööma. Võtsin mingit küpsist ja pirukat vanilje kreemiga. See oli üli maitsev. Siis suundusime bussiga ühte poodi, kus sai kõike mida inimene soovida saab. Riided, lilled, meigiasjad, ehitusasjad, spordiasjad jne. Ostsin sealt endale 2 kampsunit, ühe pintsaku ja Goofyle mänguasja. Pärast läksime Aurora tädi juurde sööma. Aurora pere ja sugulased on väga soojad ja armsad. Pärast läksime maa alusesse koopasse, see oli väga kena. Siis ostsin mõned suveniirid ning suundusime linna peale natukeseks ajaks jalutama. Tagasi Matera korterisse jõudsime viie paiku. Tegin pisikese uinaku ning siis oli aeg tagasi Castellanetasse suunduda. Kohale jõudes saime kokku sõpradega ning nautisin oma viimast õhtut Itaalias.
PÜHAPÄEV:
käes oli viimane päev, ärkasin juba kell 6 ning chillasin niisama, kuniks lõpuks Aurora mind hommikust sööma kutsus. Selleks ajaks oli mul kõht juba nii tühi, et lust oli sööma minna. Siis läksime poodi, et ma saaksin oma viimased suveniirid ära osta. Lisaks sain ka nende poolt erinvaid itaalia tooteid koju kaasa võtta. Et viimane päev poleks tühine ja igav, läksime Castellaneta Marina ühte parimatest baaridest ning nautisin viimast korda Itaalia gelatot. Siis oli aeg koju kohvrit pakkima minna. Ma arvasin ausalt öeldes, et mul mahub kõik perfektselt ära, aga seda pidi ikka korralikult pressima, et lukk kinni läheks. Seekord viisid meid lennujaama Fabio pere. Jätsin oma perega hüvasti, laotasin pisaraid ning tänasin neid kogu südamest selle imelise aja eest. Lennujaama jõudes oli meil tuli välja, et mu kohver oli täpselt 23kg. Higimull otsa ees lõhkes ja kivi langes südamelt. Saime piletid kätte, käisime tualetis ja saime aru et me pole saanud õigeid pileteid. Jamasime siis nendega mõne aja mil saime lõpuks kontrolli minna ja pardale astuda. Lennud olid seekord kuidagi väga rasked, uni oli suur, aga magama ei suutnud jääda. Peas käis muudkui mõte, Itaalia ja 22° ning Eesti ja 7°.
